Õetajatepäev PKHK
Meie õpetajatepäev algas kohe väga sisukalt ehk siis esimesena kui ma kooli poole hakkasin uhkel sammul sammuma nägin ma mööda teed kimamas jalgrattaga meie „direktorit“ kes uhkes disaineri kana kostüümis oli valmis oma tööd alustama. Temale järgnes meie kooli „direktori asetäitja haldusalal“ oma spordiriietes, kelle näost oli juba näha, et ta kibeles andma oma aeroobika tundi. Kooli sisse tulles ma siis kohe kaugelt nägin “direktori asetäitjat õppetöö alal” kes uhkusega tervitas meie kooli õpilasi.
Edasi läks päev nagu tavaline koolipäev... või kas ikka läks?
Tegelikult ikka ei läinud küll peale teist tunnipaari algas liikumine, nali ja ohtlik protseduur...
Nagu tavaliselt said õpetaja ametit proovida õpilased, mis on huvitav ja minu meelest ka väga väsitav...
Õpetajatele oli ettenähtud eriline tunniplaan, nimelt siis: Kanaaeroobika mida andsid meie „ direktor ja asedirektor“ väga liikuv ja emotsioonikas oli see.
Teine tund oli naeruteraapia: mida andsid siis Dr. Kukk ja Dr. Soon.
Selles tunnis oli nii liikumist kui ka ülesandeid, mida oli päris naljakas teha.
Peale naeruteraapiat viisid meie doktorid ja direktorid õpetajad kolmandasse ja kõige ohtlikumasse tundi nimelt Pauguõpetusse. Seal õpetati õpetajatele tegema pauku nii käte, jalgade, ka keemiaga...:D lõpuks pidid õpetajad mängima õhupallimängu, kus nad pidi kaitsma oma palli ja peale astuma võõra pallile.
Lõpuks said õpsid puhkama minna, taaskord käest kinni liikudes õpetajate tuppa kringlit sööma ja kohvi jooma.
Emotsioonid olid toredad ja vastukaja õpetajatelt hea aga siiski, siiski.....
peaksin ma mainima ära ka selle, et paljudel õpetajatel on põhjuseta puudumised.Täname kõiki, kes sellest osa võtsid, kes aitasid sellel korda minna ja täname ka õpilasi, kes libaõpetajatena vastu pidasid ja korralikult tunnis olid.
Meie õpetajatepäev algas kohe väga sisukalt ehk siis esimesena kui ma kooli poole hakkasin uhkel sammul sammuma nägin ma mööda teed kimamas jalgrattaga meie „direktorit“ kes uhkes disaineri kana kostüümis oli valmis oma tööd alustama. Temale järgnes meie kooli „direktori asetäitja haldusalal“ oma spordiriietes, kelle näost oli juba näha, et ta kibeles andma oma aeroobika tundi. Kooli sisse tulles ma siis kohe kaugelt nägin “direktori asetäitjat õppetöö alal” kes uhkusega tervitas meie kooli õpilasi.
Edasi läks päev nagu tavaline koolipäev... või kas ikka läks?
Tegelikult ikka ei läinud küll peale teist tunnipaari algas liikumine, nali ja ohtlik protseduur...
Nagu tavaliselt said õpetaja ametit proovida õpilased, mis on huvitav ja minu meelest ka väga väsitav...
Õpetajatele oli ettenähtud eriline tunniplaan, nimelt siis: Kanaaeroobika mida andsid meie „ direktor ja asedirektor“ väga liikuv ja emotsioonikas oli see.
Teine tund oli naeruteraapia: mida andsid siis Dr. Kukk ja Dr. Soon.
Selles tunnis oli nii liikumist kui ka ülesandeid, mida oli päris naljakas teha.
Peale naeruteraapiat viisid meie doktorid ja direktorid õpetajad kolmandasse ja kõige ohtlikumasse tundi nimelt Pauguõpetusse. Seal õpetati õpetajatele tegema pauku nii käte, jalgade, ka keemiaga...:D lõpuks pidid õpetajad mängima õhupallimängu, kus nad pidi kaitsma oma palli ja peale astuma võõra pallile.
Lõpuks said õpsid puhkama minna, taaskord käest kinni liikudes õpetajate tuppa kringlit sööma ja kohvi jooma.
Emotsioonid olid toredad ja vastukaja õpetajatelt hea aga siiski, siiski.....
peaksin ma mainima ära ka selle, et paljudel õpetajatel on põhjuseta puudumised.Täname kõiki, kes sellest osa võtsid, kes aitasid sellel korda minna ja täname ka õpilasi, kes libaõpetajatena vastu pidasid ja korralikult tunnis olid.
Vahendas Piia Soon
