19-20 märts käisime külas õpilasesindusega Narva Kutseõppekeskusel. Loomulikult olid meiega kaasas meie huvijuht Kai-Tõe Ellermaa ja Valdeko Gailit. Juba sinna sõit oli ülimalt lõbus, kuna meil oli tuju väga hea, sest me näeme jälle oma Narva sõpru ja sõbrannasid! Kui me jõudsime Narva, siis suundusime kohe kutsekeskusesse. Meid juhatati ümarlauda, kus nägime Narvakate presentatsiooni nende kooli kohta, ise me näitasime oma kooli filmi.
Järgmisena viidi meid ekskursioonile Narva linna. Enamus meist olid Narvas esimest korda elus! Narva oli nii suur, see üllatas kindlasti peale minu veel teisigi! Minujaoks kõige huvitavam oli näha Venemaad nii lähedalt. Hermani loss oli väga huvitav, tänu lossile nägime Narvat kõrgelt ka.
Siis ta tuli! Kõhutühjus, mis teha. Aga jälle suutsid meid üllatada Narvakad, kes pakkusid meile mõnusa kõhutäie. Õhtul korraldasid Narvakad meile peo, kus nad esitasid meile etendusi ja ka kõhutantsu. Peo teemaks oli muinasjutu tegelased. Meie esma-esitasime oma näidendit „12 kuud“. Selle näidendi ülihea ümbertehtud versiooni eest vastutab Angeline. Siis läksime poodi ja tudumajja.
Öösel tulid Narva ÕE liikmed meile külla, alguses ei tahtnud turvatädi neid sisse lasta aga me suutsime ta ära rääkida ja ta andis lõpuks järgi (tervitaks siinkohal turvatädi ja tänaks G4S`i). Läksime tudule ära, hommikul oli kosutav hommikusöök ja ekskursioon NVTC hoonetes. Lõpuks oli meil huvitav konverentsi laadne vestlus Riina Veidenbaumiga.
Meil kõigil oli väga tore, meie seltskond rokib sajaga! Aitäh meeskonnale ja Narvakatele!
